See oli Issanda aastal 2022, paastukuu 12. päeval, kui Dorpati linnakeses elavad ristiinimesed otsustasid üksteisega väikese madina korraldada ja kogunesid seks puhuks Tähe tänava spordihalli võrkpalli mängima. Mõõduvõtmises olid esindatud katoliiklased, baptistid ja vabakoguduslased. Katoolset kogudust esindasid kaks võistkonda, ja ehkki suur osa liikmetest üldse kogudusse ei kuulunudki, olid nad siiski seotud koguduse juures tegutseva spordigrupiga. Baptistidest mängisid aga Salemi spordigrupp ja vabakoguduslasi esindas Ruut.

Ristirahvas kogunes mängima püha märter Sebastianuse kaitse all, keda ammustel aegadel milleenium ja paar tagasi mõisteti tema usu eest surma vibulaskmise läbi. Nooled püha Sebastianust siiski ei tapnud, mispeale ta peksti surnuks. Sellest ajast peale on püha Sebastianus vibuküttide, sportlaste ja sõdurite kaitsepühak.

Madina käigus said kõik võistkonnad üksteise mehisuse proovile panna, ehkki tõele au andes rakendati ka nähtust nimega sookwoodid, nii et pooled kohaletulnutest esindasid õrnemat sugu. Saame öelda, et katoolsed kristlased jäid nii võidukalt teiseks kui ka alandlikult viimasteks. Kuna auväärse neljanda koha omanikud ehk katoliiklaste B tiim meenutas sel korral pigem eksinud lambukesi, me neil siinkohal pikemalt ei peatu. Poodiumi kolmanda koha hõivas aga kogudus Ruut, kes oli taseme poolest väga lähedane katoliiklaste A tiimile, kellele lõpuks siiski alla pidi vanduma. Katoliiklaste A tiimis oli aimata juba professionaalsuse ilminguid, aga kahtlusteta pani võistluse pika puuga kinni Salemi kogudus, kes mängisid koondise tasemel.

Kas selsinasel päeval pandi alus uuele traditsioonile? Seda näitab aeg.

Järgneb väikene kokkuvõte päevapiltide näol. Tõenäoliselt on nende autoriks suuremas osas piltnik Joonas Järwe, kes mõningatel juhtudel oma aparatuuri ka teistele laenas, nii et kindlad me ei saa olla.

Neljandale kohale jäänud katoliiklaste B tiim:

Kolmandale kohale platseerunud Ruut:

Teiseks tulnud katoliiklaste A-tiim:

Võitjad Salemi kogudusest:

Ja kõik koos:

Vaata ka:

Reisikiri Roomast
Riia peapiiskopi kiri paavstile seoses Vastseliina ilmutusega
Jõulude lühilugu I-st kuni XX sajandini
Heido Trofimov, detsember 5, 2021
Ehkki “igavese linna” nimetus pärineb antiikpoeetidelt ja selle algupäral pole kristlusega midagi pistmist, on kristlastel ilmselt eriline põhjus Roomat igaveseks linnaks pidada.
Fromhold von Vifhusen, detsember 5, 2022
Teie alandlik jutlustaja Vromoldus, Riia peapiiskop, annab Teie Pühadusele teada, et Jumala väe läbi on siinkandis mõned inimesed ka meie ajal möödunud aegade sarnaste säravate imede tunnistajateks olnud.
Heido Trofimov, detsember 22, 2021
Rännak läbi ajaloo paljastab, kuidas iga sajand on panustanud omal moel tänapäevaste jõulude kujunemisse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga