6. juulil 1971. aastal avaldas The Times palvekirja paavst Paulus VI-le, kus paluti kaitsta ladina Missat, ning millele kirjutasid alla nii katoliiklastest kui mitte-katoliiklastest kunstnikud ja kirjanikud, teiste seas Agatha Christie, Graham Greene ja Yehudi Menuhin. See sai tuntuks kui “Agatha Christie kiri”, sest kuuldavasti oli see just tema nimi, mis ajendas paavsti andma luba ladina Missat Inglismaal ja Walesis edasi pühitseda. Kirjas toodi välja, et “nimetatud riitus on oma imeliste ladinakeelsete tekstidega olnud inspiratsiooniks ka kõikide riikide ja ajastude poeetide, filosoofide, muusikute, arhitektide, kunstnike ja skulptorite hindamatutele teostele … seega on see osa universaalsest kultuurist”.
Hiljuti on Roomast olnud kuulda murettekitavaid teateid, et ladina Missa pühitsemine plaanitakse peaaegu kõikides kirikutes ära keelata. Selline väljavaade tekitab valu ja ajab segadusse, eriti seoses suure hulga noorte katoliiklastega, kes on sealt leidnud toetust oma usule. Traditsiooniline liturgia on teksti ja žesti “katedraal”, mis arenes sarnaselt neile auväärsete hoonetele läbi sajandite. Kõik ei hinda tema väärtust, ning sellest ei ole midagi halba; aga selle hävitamine näib ebavajaliku ja tundetu teona maailmas, kus ajalugu võib liigagi kergesti unustusse vajuda. Vana riituse võime esile kutsuda vaikust ja kontemplatsiooni on aare, mida ei ole kerge korrata, ning kui see on läinud, on seda võimatu taastada. Antud palvekiri, nagu tema eelkäijagi, on “täielikult oikumeeniline ja apoliitiline”. Allakirjutanute hulgas on nii katoliiklasi kui mitte-katoliiklasi, usklikke ja mitte-usklikke. Me anume, et Püha Tool mõtleks uuesti läbi kõik edasised piirangud, millele see imeline spirituaalne ja kultuuriline pärand tahetakse allutada.
Alla kirjutanud:
Robert Agostinelli; Lord Alton of Liverpool; Lord Bailey of Paddington; Lord Bamford; Lord Berkeley of Knighton; Sophie Bevan; Ian Bostridge; Nina Campbell; Meghan Cassidy; Sir Nicholas Coleridge; Dame Imogen Cooper; Lord Fellowes of West Stafford; Sir Rocco Forte; Lady Antonia Fraser; Martin Fuller; Lady Getty; John Gilhooly; Dame Jane Glover; Michael Gove; Susan Hampshire; Lord Hesketh; Tom Holland; Sir Stephen Hough; Tristram Hunt; Steven Isserlis; Bianca Jagger; Igor Levit; Lord Lloyd-Webber; Julian Lloyd Webber; Dame Felicity Lott; Sir James MacMillan; Princess Michael of Kent; Baroness Monckton of Dallington Forest; Lord Moore of Etchingham; Fraser Nelson; Alex Polizzi; Mishka Rushdie Momen; Sir András Schiff; Lord Skidelsky; Lord Smith of Finsbury; Sir Paul Smith; Rory Stewart; Lord Stirrup; Dame Kiri Te Kanawa; Dame Mitsuko Uchida; Ryan Wigglesworth; AN Wilson; Adam Zamoyski




Võib-olla ei ole ainult ladina missa ohus, vaid muretsema paneb ka hiljuti “ületõlgitud” eestikeelne missa, mille võiks siiski eesti keelt emakeelena kõnelevate preestritega (nii vähe, kui neid ka ilmas on) üle vaadata, kaasates ka eelmise tõlke teostajaid (vist elavad veel). Samuti elab meie keskel mitmeid inimesi, kes on küll keeleteadlased, kuid oma elu pühendanud ka väga vanade tekstide tõlkimisele, kes suudavad ühendada ilusa eesti keele, teoloogilise ning igavikulise mõtte ja tänapäevase arusaadavuse.
Paljude inimeste jaoks on ladina missa paraku midagi “kauget ja müstilist” (kahjuks siinkirjutaja jaoks ka, kuigi tunnistan selle olulisust), kuid oma emakeeles esmakordselt kogetu midagi palju lähedasemat. Ma loodan küll siiralt, et see meile nii lähedane ja igal päeval, või vähemasti pühapäeval, kasutuses olev dokument siiski üle vaadatakse.
Aga mingit autoriteeti mul selles osas muidugi pole ja nii see peakski jääma. Usaldan meie vaimulikke ja piiskopi, et kõik läheb täpselt nii, nagu Jumal määranud on.